Elu loodi

Tahaks mõelda elu selgeks –
lihtsaks, loogiliseks, kergeks,
et ei veniks nagu tigu,
tehes siis ka ikka vigu.

Kas ma tahan või ei taha
Võtta kaasa / jätta maha
Astuda või minna ära
Vaikida või teha kära

Üles-alla nagu liftis
olen endaga konfliktis
enda Mina ka ei taju –
pilved kuidagi ei haju.

Minevikku muudkui leinan,
joostes peaga vastu seina
Ise ka ei tea, kus asun,
hing see kriibib nagu pasun

Hakkan lõpuks ennast leidma,
vaikselt oma haavu võidma.
Juba julgen tõsta silmi,
näha päikest, valgust, pilvi.

Võtan ennast kohe kätte,
leian selle elu lätte,
mille jaoks mind ilma toodi.
Panen oma elu loodi.