Olen beebi

Pole justkui miskit teinud
ega siinset elu näinud –
juba kutsuvad mind imeks,
vaidlevad, mis panna nimeks.

Magan, söön, suurt muud ei teegi,
veel ei tunne mind suht keegi.
Olen beebi, alles väike,
jälgin vanemate käike.

EMME tundub kõige kese –
temalt tuleb iga ese.
Kohe erutub, kui kisan,
kõrval aina, tundub visa.

Siis on siin veel keski ISA,
See on justkui boonus, lisa.
tema käest ei saa küll piima,
aga ta on varmas viima.

Kui ma olen emme süles,
siis ei jää ma kauaks üles.
Vaatan läbi akna ilma,
tähepoisid teevad silma.

Uinutavat soojust tajun,
milles une rüppe vajun.
Mattun armastuseloori,
kuulen vihmapiisakoori.

Vaikselt naeratan veel kuule,
siis ei suuda mõelda muule,
kui et küll on hea mu ema,
küllap eal ei väsi tema.

Mul ei hakka jahe udus
sokkides, mis ema kudus.
Ja mind kindlalt hoidev käsi
hellitamast eal ei väsi.