Härg


Väike vääks, sa nutad hällis isa,
nutust pisikene põsk on märg,
aga seda meest ei veetle kisa.
Ta ei ole isa, Ta on härg.

Härjavõitluses vaid astub sammu,
Rätik, punane, et omaks saaks,
pärast torget juba läinud ammu –
võidetu jääb teiste pärusmaaks.

Härgadel ei ole lapsi, beebi –
Tema pole koduseinte tüüp,
leiab kohe uue armuleegi,
mis kaob kiirelt nagu õllerüüp.

Ära nuta, kallis, Sul on ema!
Küll Sa hellas kaisus suureks saad.
Kui kord tahad üles leida Tema –
jäta! – härjal teised jahimaad.

Laps, pea meeles: see ei vääri armu,
kes on pühkin’d armust puhtaks käed,
pigem nagu tüütut võõrast parmu,
võta, kui Su teele ette jääb.