|
Ma kumardan ööd,
mis kaunis ja karm,
hirm küll hinge sööb -
vahel sünnib ka arm. |
|
Süda kartma lööb,
kuid jalg see ei läe.
Pimedusamööb
teeb nii, et ei näe.
|
|
Öös leian hinge,
mis kaaslaseks mul,
peidan kõik pinge ...
uinun koidikul.
|
|
Päike loob uueks,
kuid ristib mind kuu,
selga jääb kuueks
pimedus - mis muu.
|