Kleit |
Tol ööl kandsin valget kleiti, kuid mu hing oli süsimust Sa ei tea, mida ta peitis, kuid nõnda oli vaja just. |
Ööl olid sinised silmad, mis hiljem vist muutsid värvi. Külmad ja tuulised ilmad ja kleit nii külm – polnud närvi. |
Jooksin, sest sind ei tahtnud. Jah, peitsin end ära su eest. Tean, mis su hinge ei mahtund: vajan midagi muud kui meest. |
Kord kohtasime öös siis taas – seekord ei olnud sa üksi. Tulles vastu, pilk oli maas Miks tõstsin? – kõik läks nii tuksi. |
Mu kõrval ei olnud keegi, sul kaasas oli oma punt. Olgu lohutuseks seegi – nii peab, sest olen ju hunt. |
Tol ööl mu kleit polnud valge, värviks suisa hallikasmust See paljastas täpselt alge, näidates hundiks kuuluvust. |