Kleit

Tol ööl kandsin valget kleiti,

kuid mu hing oli süsimust

Sa ei tea, mida ta peitis,

kuid nõnda oli vaja just.

Ööl olid sinised silmad,

mis hiljem vist muutsid värvi.

Külmad ja tuulised ilmad

ja kleit nii külm – polnud närvi.

Jooksin, sest sind ei tahtnud.

Jah, peitsin end ära su eest.

Tean, mis su hinge ei mahtund:

vajan midagi muud kui meest.

Kord kohtasime öös siis taas –

seekord ei olnud sa üksi.

Tulles vastu,  pilk oli maas

Miks tõstsin? – kõik läks nii tuksi.

Mu kõrval ei olnud keegi,

sul kaasas oli oma punt.

Olgu lohutuseks seegi –

nii peab, sest olen ju hunt.

Tol ööl mu kleit polnud valge,

värviks suisa hallikasmust

See paljastas täpselt alge,