Liblikas

Liblikas – ta ärkas ellu,

oli oma sünni üle uhke,

süüvimata mõtiskellu

tiibu sirutades ”õide puhkes”.

Terve päeva ilmas triivis,

püüdes jätta kõike meelde –

ise ainult päeva viibis

meie seas, siis hing läks tuulde.