Minevik

Sina, kes asud nüüd teele,

et jätta selja taha see lõik

oma elust, kus täitsid meele

tunded ja kustus kõik võik.

Tea, et kord tuled siia,

et tagasi saada kõik see,

mis oli, ja endaga viia

mind, kuid kas leiad siis tee?

Ehk rohtuvad tunnete rajad

Nagu metsaski suvisel aal.

Ehk kustub, kui mööduvad ajad,

meie tunnete tähtsus ja kaal.

Võib-olla, kui tuled, ei meenu

su nimi ja võõraks jääd.

Vaatan otsa, kui umber pöördud,

süda tuim, ükskõikne, kui läed.