Minna...

Sa istusid mu kõrval

ja olid täpselt nagu mina.

Meie mõtted olid sarnased –

ka mulle meeldis taevasina.

Siis jõudis minuni kutse,

mis tundus olevat tähtis –

miks siis muidu mu süda

ärevusest hüpata tahtis?

Seda kutset olin oodanud,

ainult nüüd ei julgenud minna –

mine tea – äkki olen liiga arg

ja ei sobi üldsegi sinna.