Muinasmaa

Väiksena ma vanaema süles
tahtsin leida muinasmaasid üles.
Lootsin kõnetada võlureid ma suuri,
kätte võtta haldja imeuuri.

Arvasin, et suured teavad käike,
kuidas saavutada heaga võite.
Uskusin: nad saavad täpselt sedaa,
millest tihanud on unistada.

Kõik, mis vanad rääkisid, et raske,
pisiasi tundus - Mind vaid laske!
Tahtsin suureks saada ruttu-ruttu,
seda oodates jäin süles tuttu.

Liiga palju tundus sinna aega,
mil saaks ise otsustada, kaeda.
Tahtsin ette rutata ma ajast,
kiirelt laia ilma kodumajast.

Lapseeas kõik hirmud kaovad uttu
seni, kuni usud muinasjuttu.
Suurena on maailm hoopis pisem:
lapse kujutelm on värvilisem.

Kui vaid näeks, et kindlused, mis loodi
muinasjutus, on me kodu moodi.
Võluri saad endast imelise -
muinasmaa on seal, kus usud ISE!