Perekond

Mu südames on miski,

mida keegi ei kuule,

seepärast oma sõbraks

ma valingi tuule.

Sest tema ei küsi,

ei päri, ei nõua.

Tast paremini keegi

mind mõista ei jõua.

Mu sõbraks teiseks

sai vahutav vesi,

sest tema mul mured

hingest pesi.

Nii laulev tuul

ja sulisev vesi

mul vendadeks

said kahekesi.

Kuid pisarad

kuivatas tema-

kuum päike-

mu armastav ema.

Ja isaks sai

mul' ruttav aeg,

kus vaheldusid

nutt ja naer.

Mis kokku armastuse lõid

ja minu südamesse tõid.

Ja selle eest tasu

ei tahetud iial,

et suudeti armastust

hinge mul viia.

Sest ajast peale mul pere on,

kus varjul armastus ja õnn.