Salavõim

Su silmadel mu üle salavõim.

Kui lahkud, siis vist katkeb elulõim.

Su hääle järgi oma samme sean,

teades, et su kõikjalt leidma pean.

Su embuses viibida nõnda hea,

su sülle panin väsinud pa.

Su kõrval tundsin kevadet taas,

tärkas armastus õide kui aas.

Olid ainus mu valguse kiir -

mu maa, taevas ja silma piir.

Kaugemale ei seletand silm

kui sinuni, kes sa südames külm.

Nõnda tühisena võtsid elu,

nagu oleks see su isiklik lelu,

üle piiri astusid ja kadusid siis.

Su sammude kaja mu hinge viis.

Ei ulatund armastus ega päike

su hinge nägema mõttekäike

ega võind ka teine armastav hing

silmist lugeda, mis vaevas sind.

Hing, mis oli justkui pinde täis

teistelegi sama saatust tahtvat näis.

Sa kogu elu ilmas ringi käid,

aga kes sa olid, oled? - teadmata jäi.

Su silmade särast tuhmund mu hing -

enne andsid elu, nüüd täis on ring.

Kui kuuled, siis kuula kaeblevat tõtt:

nii palju sa ei and, kui ära oled võtt.