Sa tulid

Sa tulid minu ellu tont teab kust –
ühel päeval lihtsalt koputasid vastu ust.
Ma olin rõõmus, et sa ikka tulid,
aga endal huultel sõnad aina surid…

Ma mõtlesin nii ammu, kes sa oled,
Ja millal sinu süda lahti tuleb
Ja seda, kas sa tundeid proovid peita
Või siis tõesti kõike sooja eitad.

Veel oled tulnud päris mitu korda,
Kuid ma ei saagi oma südant korda.
On iga kord kui sündind jõuluime
Ja ÕNN – mis samas olevat ju pime…

Ma vaatan, nähes enda nägu hilist.
Su silmis oodatust on rohkem sinist
Ja mina tunnen end kui päris pisi
Sinu kõrval, vestes jutte olulisi.

Kui mõte vahel lausesse ei mahu,
Ma annan sellel’ salmis uue tahu.
Nii isiklik on loodud salmirida -
Kes paremini mõista võiks kui isa...