Vesi

Olen katsunud vaid vett ma leiget,
pole kirge sukeldumaks leidnud veel.
Ehk ei ole kohanud ma seda õiget
lainet, mis mind kaasa kutsuks teel?

Siiski oled puutunud mu hinge:
viimse jõuga hoiab kaldast meel.
Vaikne jutt see summutab kõik pinge –
eri hinged, aga üks on keel.

Kaitsvat jõudu tunnen enda ümber,
kui mind vaikselt kaisutab su embus.
Justkui lukustatud varakamber
on su sisemus, kus varjul lembus.

Veel ei tahaks sulada su sisse:
flirtides veel veereks eest kui ära,
malbelt vaataks vetesügavusse,
säilitades unistuste sära.